Nonii, l6puks nuud siis postitan ka midagi. Uskumatu, et homme juba laup2ev ning esimene koolin2dal ongi l2bi saanud.
Mis ma siis teinud olen?
Uldiselt n2evad mu hommikud v2lja sellised - kell 6.45 2ratus (piiiiin), 7.30-ks laud 2ra katta (ehk siis v8ileivamaterjal, piim ja tee panna lauale), lastele toit kaasa pakkida, k6ik riidesse saada ja nad kooli viia. Minu ulesandeks on enamasti Mireille ja Quirijn kooli toimetada (vanemad viivad Floreaní, kes k2ib teises koolis ning Juliení lasteaeda).
Hommikuti on vahva vaadata, kuidas pintsakutes mehed ratastel lapsi kooli s6idutavad. Muidugi mitte ainult mehed ei vii aga lipsud ja pintsakud j22vad sellises situatsioonis eriti silma :D Ukerdatakse kooli laps taga sadulas istumas, vahel lenksul teine v6i kui pole siis on seal kott, ule 6la veel m6ni kott ja l2heb.
Uldiselt n2evad mu hommikud v2lja sellised - kell 6.45 2ratus (piiiiin), 7.30-ks laud 2ra katta (ehk siis v8ileivamaterjal, piim ja tee panna lauale), lastele toit kaasa pakkida, k6ik riidesse saada ja nad kooli viia. Minu ulesandeks on enamasti Mireille ja Quirijn kooli toimetada (vanemad viivad Floreaní, kes k2ib teises koolis ning Juliení lasteaeda).
Esmasp2eval l2ksime Maarteniga koos lapsi viima ning n2gin 2ra kus-mis asub. Koju tulles tegin k88gi korda ja tormasin juba rongi peale, et keelekursusele minna. Rong lasi end m6nuga 20 minutit oodata niiet j2in kohe esimesel korral hiljaks. 6nneks oli uks tudruk veel Naardenist nagu minagi, niiet polnud siiski ainuke.
Mu keeletunnid toimuvad 6petaja kodus, mis asub rongijaamast usna kaugel, niiet ta s6idutab meid sinna autoga. Neil muidu kool vms koht ka, aga kuna mul tunnid hommiku poole, siis ta saab kodus teha samal ajal kui lapsed koolis on. Eelmine aasta, kui Laura seal k2is, siis ta tunnid olid kell 19.30-22 (jube halb aeg mu arust, endal kull nii hilja enam pea ei v6taks), kuid mul kell 10-12.30 juba.
Lisaks minule on keeletunnis veel 3 tudrukut - uks Hispaaniast (elab Naardenis), teine Columbiast ning kolmas L6una-Aafrikast. Hispaania tudrukul v6ib eriti raske olla, kuna ta inglise keel on v2ga nigel ning ta ei saa osadest asjadest aru. Ta hakkab veel lisaks inglise keele kursusel ka k2ima, ei kujuta ette, kuidas ta kahte keelt korraga 6pib. L6una-Aafriklase jaoks on see-eest v2ga lihtne k6ik, kuna nende keel hollandi keelega v2ga sarnane. V6ibolla see ka uks p6hjustest, miks siin neid nii palju on.
Saime k6ik omale mapi teooria ja erinevate harjutustega ning pastaka. Esimese tunni teemaks oli uksteise tundma 6ppimine. Pidime ennast hollandi keeles tutvustama, kusimusi kusima ning oma hostperest r22kima. 6ppisime ka m6ningaid s6nu ning numbreid. 6htul pere uuris, mis ma 6ppisin, 6nneks midagi ikka j2i meelde - teadsin kuidas on ema, isa, lapsed, vanaema, vanaisa, 6de, vend ning loendasin numbreid 1-10. Midagi muud p6nevat see p2ev ei toimunud, t6ime lapsed koju, Floreanil ja Mireillel tuli m6lemal s6ber ka meie juurde m2ngima, niiet lastekari oli korralik.
Teisip2eval oli hommikul suur draama. Vanemad kiirustasid m6lemad minema ning ma pidin Mireille ja Quirijniga pisut hiljem kooli hakkama minema. Quirijn selle m6ttega aga n6us polnud, pidin teda kinni hoidma, kui ta nuttes ja r88kides emale j2rgi tahtis joosta. Tavaliselt lastega nii, et natuke nutab ja siis rahuneb maha (Marjolein ka arvas seda) aga Quirijn lasi sedasi edasi kuskil 15 minutit. Pidime juba 2ra ka minema, seega hakkasin talle v2gisi jalan6usid jalga panema. L6puks ta siiski rahunes ja oli n6us riidesse panema. Isa tuli ka veel korra enne t88le minekut kodust l2bi ning kui sai teada mis toimus, otsustas kooli kaasa tulla. Hiljem leppisime vanematega kokku, et edaspidi l2heme koos kodust v2lja ning v2rava juures l2heb igauks oma suunda.
L6una ajal l2ksime emaga kooli j2rgi, j2lle tulid 2 s6pra meie juurde. Lapsi ja kantseldamist palju, niiet 6htuks olin p2ris v2sinud juba neist p2evadest.
Neljap2eval ma lapsi kooli ei viinud, kuna ema tahtis seda ise teha. See oli erandlik kord, edaspidi pean ikka viima. K2isin oma teises keeletunnis, teemaks oli s88k ja jook. Informatsiooni tuli nii palju, et nuud peab rahulikult k6ik l2bi seedima ja siis pere peal mingeid s6nu ja v2ljendeid harjutama.
Koju tulles oli lisaks Maartenile (kellel vaba p2ev neljap2eviti) ja Julienile (kellel vaba p2ev lasteaiast iga kolmap ja neljap) kodus ka Marjolein ja Florean. Florean oli nimelt ennast koolis halvasti tundnud ning Marjolein tuli selle p2rast t88lt varakult 2ra ja t6i ta koju. Tundub, et haigus oli kadunud kohe, kui koju j6udis, kuna minu tuleku ajaks oli ta terve kui pirukas.
Lubasin, et teen suua, niiet v6tsin Julieni kaasa ja l2ksime shopingule. Kui k6ik vajaliku l6puks ules leidsin ja kotti panin, siis m6tlesin, et minu tagasis6idust sellise toidumoonaga ei tule kull midagi v2lja. Kott oli t6esti jube suur ja raske. Vinnasin selle siis uhele lenksupoolele rippuma, Julieni panin tema kohale sadula taha ning asusin teele. 2hkides ja puhkides ning uhest teeservast teise traavides j6udsime siiski kuidagi koju.
Natukese aja p2rast tuli Maarten jooksmast (ta treenib maratoniks) ning l2ksime lastele j2rgi. Floreanil oli haigus t2ielikult kadunud siis, tahtis ka kaasa tulla ning p2rast l2ks veel s6bra juurde. Mireille ka koju ei tulnud, niiet p2eval oli rahulik. Ohtul s6ime mu tehtud s88ki (tegin kana-shampinjoni-ananassi wokki), alguses Florean nurises, et ananassitukid sees on, kuid l6puks ikka s6id k6ik ilusti. Tegin ka salati juurde. Siin imelik, et salatit uldse ei s88da toidu k6rvale, kui selle kohta kusisin, siis nad polnud kuulnudki, et iga toidu juurde v2rsket salatit pandaks. Nad kull utlesid, et m6ne asja juurde teevad salatit (kui nt grillitakse vms) aga nii kull pole, et iga kord salat laual oleks. Nad leiva peale ka tomatit ega kurki ei pane. Magustoiduks s6ime jogurtit ja maasikaid. See p2ris igap2evane, et magustoiduks on puuviljad jogurti v6i pudinguga (siin see neil samasuguses liitrises kartongpakendis nagu jogurtgi), vahel ka j22tis. Aga tundub, et kooki, kupsist vms magustoiduks uldse ei s88da - t2na keeletunnis tegi 6petaja suured silmad kui neid kahte asja magustoiduna nimetati. Muuseas, maap2hkliv6i on siin populaarne, igas kodus pidavat purk seda olemas olema.
T2na saatsin hommikul Floreani s6bra juurde, kes k2ib temaga samas koolis ja kelle ema nad kooli viis. Hommikul koristasin ka maja, pesin pesu jms. Ulevalt korruselt tagasi alla k88ki tulles ootas mind ees ullatus. Redel oli akna taga, mis viis katusele. Kuna ma olin uksi kodus, siis olin p2ris segaduses, et kes meie katusel ronib. Hiilisin siis vaikselt ules ning n2gin, kuidas v66ras onu meil v2ljast aknaid pesi. Hiljem sain teada, et Maarten oli ta kutsunud aga mulle ja Marjoleinile unustas mainida.
Peale 12 oli M ja Q (Mireille ja Quirijn, ma edaspidi panen lastel nimet2he ainult) kool l2bi, M l2ks s6branna juurde, niiet Marjolein t6i ainult Q koju (tal tuli s6ber ka siia). Pidin neil silma peal hoidma, kuni Marjolein toidukraami ostmas k2is (siin uldiselt nii, et suua ostetakse kord n2dalas ning siis kuhjaga, niiet poesk2ik v6tab p2ris kaua aega). Lapsed m2ngisid 6ues, t2itsid veega pudeleid jne, uhel hetkel muutus aga pudelite t2itmine teineteise pritsimiseks, mida Marjolein neil teha keelas. Keerasin siis vee kinni ning Q hakkas muidugi suure kisaga nutma, samal ajal kui ta s6ber k6rval rahulikult m2ngis. Usna pea tuli naaber (eakas t2dike) vaatama mis toimub ning kui talle seletasin, kutsus meid enda juurde istuma. Olime siis seal nende aias natuke aega, mina j6in teed ja r22kisin tema ja ta mehega juttu, lapsed said banaani. V2ga armas paarike on ning oskavad v2ga h2sti inglise keelt. Kui kusisid mu p2ritolu kohta siis mees teadis seda, et meil elektroonika h2sti arenenud, naine aga pidi ule kusima kus Eesti asub. Olime siis seal kuskil 10 minutit ja kui Marjolein koju tuli, t2nasin neid ja l2ksime 2ra.
Kell 16 oli F (Florean) hoki koos Marjoleiniga (ta seal treeneriks vahel), niiet j2in M ja Q kaheks tunniks uksi koju. V6ib 8elda, et k6ik l2ks h2sti, alguses M kull pirtsutas, et tal k6ht tuhi ja ei taha 6una vaid v6ileiba (mida nad ei tohi suua, kuna rikuvad isu enne 6htus88ki 2ra), kuid l6puks ikka leppis, niiet see oli v2ike v6it temaga. M2ngisime legodega ja p2rast tekkidega, kuni vanemad tulid.
6htul s6ime ning magustoiduks l2ksime j22tisekohvikusse.
N2dalavahetuse plaanidest nii palju, et laup2eval ilmselt Amsterdami j2lle, seal k6ikide Hollandi au pairide ametlik kokkusaamine vms.
Kolmap2eval tegime siis kooli minnes sedasi, et isa saatis meid koduv2ravani ning ma s6itsin lastega 2ra. T88tas palju paremini. M6lemad tulid hea meelega ning probleemi polnud.
Kella 9.30 l2ksin teiste au pairidega hommikust s88ma. Siin selline traditsioon, et kolmap2eviti au pairid kohtuvad uhes kohvikus, kust saab hommikus88gi 1€ eest. Alguses meid eriti palju polnud, kuid uha tiksus juurde, niiet lopuks oli usnagi terve kohvik t2is ning n2gin taas mitmeid uusi n2gusid.
Peale s88ki k2isime telefonifirmasid siin l2bi, et mulle ja kahele teisele tudrukule hollandi number saada. Enamus firmad pakkusid lepingu tegemise v6imalust, millega oleks odavam, kuid selle jaoks oleks vaja j2llegi pangakontot, mida meil ei ole. Peab uurima veel neid v6imalusi mis on ning midagi kiiresti 2ra v6tma, kuigi tundub, et mingit odavat head varianti polegi.
Kella 9.30 l2ksin teiste au pairidega hommikust s88ma. Siin selline traditsioon, et kolmap2eviti au pairid kohtuvad uhes kohvikus, kust saab hommikus88gi 1€ eest. Alguses meid eriti palju polnud, kuid uha tiksus juurde, niiet lopuks oli usnagi terve kohvik t2is ning n2gin taas mitmeid uusi n2gusid.
Peale s88ki k2isime telefonifirmasid siin l2bi, et mulle ja kahele teisele tudrukule hollandi number saada. Enamus firmad pakkusid lepingu tegemise v6imalust, millega oleks odavam, kuid selle jaoks oleks vaja j2llegi pangakontot, mida meil ei ole. Peab uurima veel neid v6imalusi mis on ning midagi kiiresti 2ra v6tma, kuigi tundub, et mingit odavat head varianti polegi.
Kella 12 ajal l2ksin lastele j2rgi (kolmap2eviti ja reedeti neil luhike p2ev, ulej22nutel p2evadel l6peb kell 15). Kardsin pisut seda esimest korda uksi minemist. Seal kooli juures nii palju rahvast ja sagimist alati ning lapsed jooksevad pea laiali ringi. Mul keelega ka nigel seis, niiet ei saa aru kui midagi on v6i kuhugi minna tahavad. 6nneks l2ks aga k6ik ilusti, leidsin nad ules ning Mireille s6branna ema kusis kas Mireille v6ib nende juurde m2ngima minna. Muidugi v6is.
Viisin Quirijni koju ning olime natuke aega uksi, kuni Marjolein Julien'i ja Florean'ga tuli. Tegime sooje v6ileibu (neil kolmap2eviti nende p2ev), s6ime k6hud t2is ning l2ksime rongijaama. Laura tuli sinna vastu, v6ttis Julieni ja Quirijni oma hoole alla ning me Marjoleiniga l2ksime Floreani Utrechtisse (30 min rongiga) klaveritundi viima.
Utrecht on siin tuntud ulikoolilinn, Marjolein ka oppis seal kunagi, suuruselt j22b Tallinnale pisut alla, kuid siiski suur. Lisaks ka Hollandi keskpunkt ning paljude teede ristumiskoht. Saatsime Floreani tundi ning peale seda oli mul peaaegu 2h vaba aega. Loomulikult l2ksin esimese asjana poodidesse, kuna olen juba siia tulekust saati shoppama tahtnud minna. Mul siin riideid nii v2he ja uldse pole mida kanda. Midagi nii v2ga ilusat aga ei leidnudki, peaaegu oleksin uhe pluusi H&M-st ostnud, kuid siis ikkagi leidsin, et see pole oma hinda v22rt. Ma v2ga kaugele ei tahtnud minna, kuna kartsin 2ra eksida, niiet pusisin ainult seal peamisel shopingut2naval. L6puks j2i ikka aega ule niiet jalutasin ja kl6psisin niisama t2navatest pilte. Hiljem rongijaama tagasi minnes kahetsesin, et sinna poodidesse ei l2inud, kuna seal palju rohkem erinevaid ja polnud tegelikult uldse nii kaugel ega keerulises kohas kui minnes tundus. J2rgmiseks n2dalaks on v2hemalt siis plaan olemas, kui j2lle teda saatma l2hen. Edaspidi hakkame Floreaniga seal kahekesi k2ima, peab siis mingeid m2nge v2lja m6tlema mida rongis ilma r22kimiseta m2ngida saaks.
Viisin Quirijni koju ning olime natuke aega uksi, kuni Marjolein Julien'i ja Florean'ga tuli. Tegime sooje v6ileibu (neil kolmap2eviti nende p2ev), s6ime k6hud t2is ning l2ksime rongijaama. Laura tuli sinna vastu, v6ttis Julieni ja Quirijni oma hoole alla ning me Marjoleiniga l2ksime Floreani Utrechtisse (30 min rongiga) klaveritundi viima.
Utrecht on siin tuntud ulikoolilinn, Marjolein ka oppis seal kunagi, suuruselt j22b Tallinnale pisut alla, kuid siiski suur. Lisaks ka Hollandi keskpunkt ning paljude teede ristumiskoht. Saatsime Floreani tundi ning peale seda oli mul peaaegu 2h vaba aega. Loomulikult l2ksin esimese asjana poodidesse, kuna olen juba siia tulekust saati shoppama tahtnud minna. Mul siin riideid nii v2he ja uldse pole mida kanda. Midagi nii v2ga ilusat aga ei leidnudki, peaaegu oleksin uhe pluusi H&M-st ostnud, kuid siis ikkagi leidsin, et see pole oma hinda v22rt. Ma v2ga kaugele ei tahtnud minna, kuna kartsin 2ra eksida, niiet pusisin ainult seal peamisel shopingut2naval. L6puks j2i ikka aega ule niiet jalutasin ja kl6psisin niisama t2navatest pilte. Hiljem rongijaama tagasi minnes kahetsesin, et sinna poodidesse ei l2inud, kuna seal palju rohkem erinevaid ja polnud tegelikult uldse nii kaugel ega keerulises kohas kui minnes tundus. J2rgmiseks n2dalaks on v2hemalt siis plaan olemas, kui j2lle teda saatma l2hen. Edaspidi hakkame Floreaniga seal kahekesi k2ima, peab siis mingeid m2nge v2lja m6tlema mida rongis ilma r22kimiseta m2ngida saaks.
Neljap2eval ma lapsi kooli ei viinud, kuna ema tahtis seda ise teha. See oli erandlik kord, edaspidi pean ikka viima. K2isin oma teises keeletunnis, teemaks oli s88k ja jook. Informatsiooni tuli nii palju, et nuud peab rahulikult k6ik l2bi seedima ja siis pere peal mingeid s6nu ja v2ljendeid harjutama.
Koju tulles oli lisaks Maartenile (kellel vaba p2ev neljap2eviti) ja Julienile (kellel vaba p2ev lasteaiast iga kolmap ja neljap) kodus ka Marjolein ja Florean. Florean oli nimelt ennast koolis halvasti tundnud ning Marjolein tuli selle p2rast t88lt varakult 2ra ja t6i ta koju. Tundub, et haigus oli kadunud kohe, kui koju j6udis, kuna minu tuleku ajaks oli ta terve kui pirukas.
Lubasin, et teen suua, niiet v6tsin Julieni kaasa ja l2ksime shopingule. Kui k6ik vajaliku l6puks ules leidsin ja kotti panin, siis m6tlesin, et minu tagasis6idust sellise toidumoonaga ei tule kull midagi v2lja. Kott oli t6esti jube suur ja raske. Vinnasin selle siis uhele lenksupoolele rippuma, Julieni panin tema kohale sadula taha ning asusin teele. 2hkides ja puhkides ning uhest teeservast teise traavides j6udsime siiski kuidagi koju.
Natukese aja p2rast tuli Maarten jooksmast (ta treenib maratoniks) ning l2ksime lastele j2rgi. Floreanil oli haigus t2ielikult kadunud siis, tahtis ka kaasa tulla ning p2rast l2ks veel s6bra juurde. Mireille ka koju ei tulnud, niiet p2eval oli rahulik. Ohtul s6ime mu tehtud s88ki (tegin kana-shampinjoni-ananassi wokki), alguses Florean nurises, et ananassitukid sees on, kuid l6puks ikka s6id k6ik ilusti. Tegin ka salati juurde. Siin imelik, et salatit uldse ei s88da toidu k6rvale, kui selle kohta kusisin, siis nad polnud kuulnudki, et iga toidu juurde v2rsket salatit pandaks. Nad kull utlesid, et m6ne asja juurde teevad salatit (kui nt grillitakse vms) aga nii kull pole, et iga kord salat laual oleks. Nad leiva peale ka tomatit ega kurki ei pane. Magustoiduks s6ime jogurtit ja maasikaid. See p2ris igap2evane, et magustoiduks on puuviljad jogurti v6i pudinguga (siin see neil samasuguses liitrises kartongpakendis nagu jogurtgi), vahel ka j22tis. Aga tundub, et kooki, kupsist vms magustoiduks uldse ei s88da - t2na keeletunnis tegi 6petaja suured silmad kui neid kahte asja magustoiduna nimetati. Muuseas, maap2hkliv6i on siin populaarne, igas kodus pidavat purk seda olemas olema.
T2na saatsin hommikul Floreani s6bra juurde, kes k2ib temaga samas koolis ja kelle ema nad kooli viis. Hommikul koristasin ka maja, pesin pesu jms. Ulevalt korruselt tagasi alla k88ki tulles ootas mind ees ullatus. Redel oli akna taga, mis viis katusele. Kuna ma olin uksi kodus, siis olin p2ris segaduses, et kes meie katusel ronib. Hiilisin siis vaikselt ules ning n2gin, kuidas v66ras onu meil v2ljast aknaid pesi. Hiljem sain teada, et Maarten oli ta kutsunud aga mulle ja Marjoleinile unustas mainida.
Peale 12 oli M ja Q (Mireille ja Quirijn, ma edaspidi panen lastel nimet2he ainult) kool l2bi, M l2ks s6branna juurde, niiet Marjolein t6i ainult Q koju (tal tuli s6ber ka siia). Pidin neil silma peal hoidma, kuni Marjolein toidukraami ostmas k2is (siin uldiselt nii, et suua ostetakse kord n2dalas ning siis kuhjaga, niiet poesk2ik v6tab p2ris kaua aega). Lapsed m2ngisid 6ues, t2itsid veega pudeleid jne, uhel hetkel muutus aga pudelite t2itmine teineteise pritsimiseks, mida Marjolein neil teha keelas. Keerasin siis vee kinni ning Q hakkas muidugi suure kisaga nutma, samal ajal kui ta s6ber k6rval rahulikult m2ngis. Usna pea tuli naaber (eakas t2dike) vaatama mis toimub ning kui talle seletasin, kutsus meid enda juurde istuma. Olime siis seal nende aias natuke aega, mina j6in teed ja r22kisin tema ja ta mehega juttu, lapsed said banaani. V2ga armas paarike on ning oskavad v2ga h2sti inglise keelt. Kui kusisid mu p2ritolu kohta siis mees teadis seda, et meil elektroonika h2sti arenenud, naine aga pidi ule kusima kus Eesti asub. Olime siis seal kuskil 10 minutit ja kui Marjolein koju tuli, t2nasin neid ja l2ksime 2ra.
Kell 16 oli F (Florean) hoki koos Marjoleiniga (ta seal treeneriks vahel), niiet j2in M ja Q kaheks tunniks uksi koju. V6ib 8elda, et k6ik l2ks h2sti, alguses M kull pirtsutas, et tal k6ht tuhi ja ei taha 6una vaid v6ileiba (mida nad ei tohi suua, kuna rikuvad isu enne 6htus88ki 2ra), kuid l6puks ikka leppis, niiet see oli v2ike v6it temaga. M2ngisime legodega ja p2rast tekkidega, kuni vanemad tulid.
6htul s6ime ning magustoiduks l2ksime j22tisekohvikusse.
N2dalavahetuse plaanidest nii palju, et laup2eval ilmselt Amsterdami j2lle, seal k6ikide Hollandi au pairide ametlik kokkusaamine vms.
L6petuseks osad mu Utrechtis kl6psitud pildid:
JUUST - palju ja igal pool.
Meil kulmikus ka v2hemalt 5 sorti alati, t2na vist rohkem, kuna ukse taga k2is juustumuuja (k2ib iga reede) ning Maarten ostis veel juurde.
Pildi peale ma ei suutnud kogu selle k6rgust mahutada, kuid k6ige k6rgem kirikutorn Hollandis n2eb altpoolt v2lja selline
Minu rattal ka see tagumine tool, esimest saab ka panna aga pole veel 6nneks vajadust olnud
Selles majas toimuvad Floreani klaveritunnid
Paljud s6idavad ka selliste ratastega ringi, lapsed ees kastis. K6igil pole kull nii uhket Roosa pantri oma.
Ben & Jerry's siin iga nurga peal. Mmmmm, lekker :)
Siin peaaegu k6igil ratastel sellised lukud. Vaid v2hesed lukustavad siin kuhugi posti v6i rattahoidja kulge. V2ga mugav ning kuna v6tit ilma lukku panemata sealt v2lja ei k2i, siis kunagi ei j22 see maha.
Kohustuslik pilt, mis mul Amsterdamis tegemata j2i. Kurikuulus Hollandi coffeeshop
No comments:
Post a Comment